Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Riigiasutusena juba 1963. aastast tegutsenud Eesti Spordimuuseum sai uue alguse 2016. aasta 14. aprillil, kui tänu uuele muuseumiseadusele sai muuseumist sihtasutus, mille rajajateks Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium. Kuna olümpiatemaatika on alati muuseumis prioriteetne olnud, sai muuseum nüüd ka oma nimesse vastava täienduse. 2016. aastal sai Eesti Spordimuuseumist ka rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku asutajaliige.


ESOMi läbimurdeperioodiks olid aastad 2017-2020, mil said alguse või jätkusid laialdased ümberkorraldused muuseumi struktuuris, näituse-, haridus- ja kogumispõhimõtetes ning ka töökorralduse ja muuseumihoone arendamise aspektides. Terviklikult uuenes muuseumi visuaalne identiteet. Kiire arengu tulemusena suurenes muuseumi külastajate arv ning mitmekordselt suurenenud omatulud võimaldasid panustada muuseumi edasisse arengusse.

Muuseumiuuenduste tulemusena pälvis spordimuuseum ka oma ajaloo esimesed Eesti muuseumivaldkonna aastaauhinnad – Eesti aasta muuseumihariduse edendaja 2018 ja Eesti aasta muuseumide teadustrükis 2020. Lisaks pälvis muuseum 2017-2020 aastatel hulgaliselt nominatsioone nii aasta muuseumiarendaja, kogude arendaja, kogukonnasõbra kui muudes valdkondades ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee auhinna „Olympism in Action“.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus püsinäitus „Eesti Spordi Lugu“ annab ülevaate Eesti spordi ajaloo erinevatest hetkedest ja tahkudest. Interaktiivsetes väljapanekutes saab külastaja lugeda ja kogeda kõike, mis on sport – alates kullasärast kuni spordi varjupoolteni. Ekspositsiooni erinevad osad käsitlevad näiteks olümpiamängude ajalugu ja meie saavutusi, rallisporti ja talialasid, professionaalse spordi tekkimist Eestis, kuid tähelepanu antakse ka meie spordi lugu raputanud dopingulugudele ja tragöödiatele. Ekspositsiooni kuuluvates interaktiivsetes lahendustes saab külastaja minna näiteks ajareisile sajandi tagusesse võimlasse või 1980ndate spordifänni elutuppa, lasta virtuaalreaalsuses meie spordistaaridel legendaarseid spordiareene tutvustada, kommenteerida Eesti spordi suurhetki koos Tarmo Tiisleriga või proovida, mis tunne on fänniarmee marulisel kaasaelamisel vabaviskeid visata ja palju muud.

Püsinäituse eriline osa on ka Eesti Spordi Kuulsuste Hall, milles suurejooneliselt austatakse ja tõstetakse esile Eesti läbi aegade mõjukamaid ja kuulsamaid sportlasi ning spordi mõjutajaid. Edasiselt iga-aastaselt täieneva Eesti Spordi Kuulsuste Halli avaliikmeteks nimetati komisjoni poolt mitmed 20. sajandil karjääri teinud suurkujud:

Sportlastest Aleksander Aberg, Ants Antson, Rein Aun, August Englas, Georg Hackenschmidt, Bruno Junk, Paul Keres, Elmar Kivistik, Martin Klein, Aleksander Klumberg-Kolmpere, Johannes Kotkas, Ilmar Kullam, Osvald Käpp, Toomas Leius, Allar Levandi, Heino Lipp, Jaak Lipso, Viljar Loor, Jüri Lossman, Georg Lurich, Joann Lõssov, Alfred Neuland, Kristjan Palusalu, Kaija Parve, Aavo Pikkuus, Eduard Pütsep, Mait Riisman, Erika Salumäe, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tamm, Jüri Tarmak, Evald Tipner, Priit Tomson, Svetlana Tširkova, Luule Tull, Jaak Uudmäe, Voldemar Väli.

Spordi mõjutajatest Arnold Green, Ernst Idla, Rein Kirsipuu, Evald Kree, Fred Kudu, Ilmar Kullam, Herbert Niiler, Jaak Salumets, Leopold Tõnson, Toomas Uba, Roman Ubakivi.